Available courses

Moodle näidisülesannete kogu

Kursus "Ühiskonnageograafia" on koostatud iseseisvalt kursust omandavatele õpilastele .

Kursus Grade 9A “Animal Farm” by G.Orwell on mõeldud VHK 9A klassi inglise keele tundide jaoks. VHK 9. klassi kohustusliku kirjanduse hulka kuulub G.Orwelli Animal Farm. 

Analüüsime seda koos klassiruumis seminarides. Iga peatüki kohta vastavad õpilased Study question küsimustele. Vastused tuleb enne seminari algust üles laadida Moodle keskkonda. Kursuse lõpus kirjutavad õpilased arutleva essee.


7A BIOLOOGIA

I p.t Bioloogia uurimisvaldkond I veerand

 

Teema: SELGROOGSETE LOOMADE TUNNUSED 

Sihtrühm 7. klass   6 õpilast-väikeklass HEV õpilased 

Kursuse lühikirjeldus 

Bioloogia uurimis­valdkond

Õppesisu

Bioloogia sisu ja seos teiste loodusteadustega ning roll tänapäeva tehnoloogia arendamisel. Bioloogia peamised uurimismeetodid: vaatlused ja eksperimendid. Loodusteadusliku meetodi etapid ja rakendamine. Organismide jaotamine loomadeks, taimedeks, seenteks, algloomadeks ja bakteriteks, nende välistunnuste võrdlus. Eri organismirühmade esindajate eluavaldused

 

Selgroogsete loomade tunnused

Õppesisu

Loomade jaotamine selgrootuteks ja selgroogseteks. Selgroogsete loomade välistunnuste seos elukeskkonnaga. Selgroogsete loomade peamised meeleorganid orienteerumiseks elukeskkonnas. Selgroogsete loomade juhtivate meelte sõltuvus loomade eluviisist. Imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade osa looduses ning inimtegevuses. Loomade püügi, jahi ning kaitsega seotud reeglid. Selgroogsete loomade roll ökosüsteemides.

 

Õpiväljundid

 

 Õpilane: 1) seostab imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade välistunnuseid nende elukeskkonnaga; 2) analüüsib selgroogsete loomade erinevate meelte olulisust sõltuvalt nende elupaigast ja -viisist; 3) analüüsib erinevate selgroogsete loomade osa looduses ja inimtegevuses; 4) leiab ning analüüsib infot loomade kaitse, püügi ja jahi kohta; 5) väärtustab selgroogsete loomade kaitsmist. Õppesisu: Loomade jaotamine selgrootuteks ja selgroogseteks. Selgroogsete loomade välistunnuste seos elukeskkonnaga. Selgroogsete loomade peamised meeleorganid orienteerumiseks elukeskkonnas. Selgroogsete loomade juhtivate meelte sõltuvus loomade eluviisist. Imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade osa looduses ning inimtegevuses. Loomade püügi, jahi ning kaitsega seotud reeglid. Selgroogsete loomade roll ökosüsteemides. Mõisted: selgroogne loom, selgrootu loom, meeleelund, elukeskkond, elupaik. Praktilised tööd ja IKT rakendamine Selgroogsete loomade elutegevuse analüüsimine ja nende mitmekesisuse kaardistamine kooli lähiümbruses.

 

 

Õppetöö korraldus.

·         I veerand 7t auditoorset tööd s.h 1 õppekäik 5 õppetunni ülatuses Koduse töö maht 4t   koos koduse ettevalmistusega jaotatuna kuu lõikes 0,5 tundi nädalas.

 

·        Õpilaste numbrilises hindamises kasutatakse üldjuhul 5 pallist süsteemi, kus: Hinde «5» («väga hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on täiel määral õppekava nõuetele vastav 90-100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust Hinde «4» («hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi – 75-89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust Hinde «3» («rahuldav») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu – 50-74% maksimaalselt võimalikust punktide arvust Hinde «2» («puudulik») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu – 20-49% maksimaalselt võimalikust punktide arvust Hinde «1» («nõrk») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus ei vasta õppekava nõuetele – 0-19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust Hinnete “2”, “3”, “4” ja “5” puhul võib kasutada ka lisa märget “+” kui töö on sooritatud vastava hinde skaala keskmisest parema tulemusega; või lisa märget “-“ kui töö on sooritatud vastava hinde skaala keskmisest nõrgema tulemuseg

·        Tunnis hindeline ja suuline hinnang-  nähtav studiumis. Õpiabi ja täiendavad küsimused saab esitada studiumi kaudu.

 

7.kl bioloogias hinnatakse poolaasta kaupa. Kahest poolasta hindest kujuneb aastahinne. Aastahinne kujuneb viiepallisüsteemis.

 

 

Õppevahendid:

Õpik: Bioloogia õpik 7. klassile. Autorite kollektiiv. Avita 2011.

Töövihik: Bioloogia  töövihik 7. klassile. Külli Relve, Edith Maasik, Helle Järvalt, Merike Kilk, Ana Valdman, Evi Piirsalu. Avita 2011.

OPIQ

Keskkonnaharidus  videopank

www.ebu.ee

 

Teema: Bioloogia uurimisvaldkond

Tund

Teema

Õppesisu

Õppevahendid  ja

hindamine

1

Mis on teadus?

Sissejuhatus ainesse. Teaduse mõiste. Loodusteaduse harud.  Näiteid teaduse ajaloost. Loodusteadustega seotud elukutsed.

Õ pt 1.  Küsimusi  ja ülesandeid lk 11. , Tv lk 4

 

2

 

Teadus ja tehnoloogia. Tehnoloogia mõiste ja näited. Ebateadused.

Õ pt 1 Tv lk 5

Suuline vastamine läbi näidete teadussaavutustest bioloogias

3-7

 

Õuesõppepäev. Õppekäik teadus- või looduskeskusesse või loodusretk.  Bioloogia tegevusvaldkond

24. 09. 2021

Muraste looduskool

„Avastusretk looduse igapäevaellu“.

 

8

Uurimismeetodid

Katse ja vaatlus kui loodusteaduslikud meetodid. Näiteid teadlaste töömailt teadusajaloos ja tänapäeval.

Õ pt 2. Tv lk 6

9

 

Loodusteadusliku meetodi etapid.

Õ. Pt2. Tv lk 7.  Vt. ka Õ lk131

10-11

 

Praktiline töö. Loodusteadusliku meetodi rakendamine. Uurimisküsimuse ja hüpoteesi  sõnastamise harjutused. Katse planeerimine, läbiviimine, andmete analüüs ja järelduste tegemine.  

Lihtne juhitud uurimus toas või õues.  Näiteks Tv lk 56. Teoreetilisi võimalusi Õ lk 15 ja 25, Tv lk 61.

Kirjalik töö

Loodusteadusliku meetodi etappide kirjeldamine koduse katse tulemusena.

 


8. klassi füüsika iseseisva õppeperioodi ülesanded. 

Kursus sisaldab õppematerjale ja teste 7. klassi geograafia kursusest.

Maailma loodusgeograafia 8. klassi iseseisvale õppijale. Sisaldab järgmisi teemasid: kliima, veestik, kliima- ja loodusvööndid.

Eesti ja Euroopa loodus- ja ühiskonnageograafia kursus iseseisvale õppijale. Sisaldab interneti teel tehtavaid teste.

Kursus "2022 Rahvastik ja majandus" on mõeldud auditoorse ja distantsõppe kombineerimiseks. Kursuse all on esitatud õppematerjalid ja arvestuslikud testid, aga ka lisaülesanded. Vajadusel saab sel moel osaleda õppetöös ka koduõppel olev õpilane.

Kursus "2022 Loodusressursid" on mõeldud auditoorse ja distantsõppe kombineerimiseks. Kursuse all on esitatud õppematerjalid ja arvestuslikud testid, aga ka lisaülesanded. Vajadusel saab sel moel osaleda õppetöös ka koduõppel olev õpilane.

2022 Maa kui süsteem kursus on koostatud iseseisva ja auditoorse õppe kombineerimiseks. Kursus on üles ehitatud nädalate kaupa. Kõiki õppeülesandeid on võimalik läbida ka iseseisvalt.

Rahanduse ja makromajanduse kursus gümnaasiumile. 

Kursus käsitleb loodusressursse Maal, nende kasutamist ja kaitset inimese poolt. Eelkõige on see e-kursus mõeldud iseõppijaile, kes mingil põhjusel ei ole kursust koos klassiga auditoorselt läbinud.

"Maa kui süsteem", üks geograafia kursustest on veebikursusena mõeldud eelkõige neile, kes läbivad kursuse mistahes põhjustel iseseisvalt.

Kursus "Rahvastik ja majandus", üks gümnaasiumi geograafia kursustest on koostatud eelkõige iseseisvalt kursust omandavatele õpilastele.

Geoinformaatika on gümnaasiumi valikkursus gümnaasiumi reaalharule. Kursuse eesmärgiks on tutvustada geoinformaatika mõisteid, ruumiandmete allikaid ja kasutamisvõimalusi ning eelkõige anda oskusi vormistada neid andmeid kaardina.

Annab ülevaate erinevatest bioloogia rakenduste kasutamisest teistes elu valdkondades, uurime erinevaid laboreid ja ettevõtteid

Kursuses vaatame organismide biokeemiat, tähtsamaid keemilisi reaktsioone, mida kasutatakse ka erinevates tehnoloogiates ja tööstuses.