Moodle näidisülesannete kogu
- Õpetaja: Aet Mikli
Vanalinna Hariduskolleegiumi Moodle
Skip available courses
Available courses
- Teacher: Kaisa Kuhi
Kursus "Ühiskonnageograafia" on koostatud iseseisvalt kursust omandavatele õpilastele .
- Teacher: Margit Tohver
- Teacher: Katrin Kiilaspää
Kursus Grade 9A “Animal Farm” by G.Orwell on mõeldud VHK 9A klassi inglise keele tundide jaoks. VHK 9. klassi kohustusliku kirjanduse hulka kuulub G.Orwelli Animal Farm.
Analüüsime seda koos klassiruumis seminarides. Iga peatüki kohta vastavad õpilased Study question küsimustele. Vastused tuleb enne seminari algust üles laadida Moodle keskkonda. Kursuse lõpus kirjutavad õpilased arutleva essee.
- Teacher: Ragle Gold
7A BIOLOOGIA
I p.t Bioloogia uurimisvaldkond I veerand
Teema: SELGROOGSETE LOOMADE TUNNUSED
Sihtrühm 7. klass 6 õpilast-väikeklass HEV õpilased
Kursuse lühikirjeldus
Bioloogia uurimisvaldkond
Õppesisu
Bioloogia sisu ja seos teiste loodusteadustega ning roll tänapäeva tehnoloogia arendamisel. Bioloogia peamised uurimismeetodid: vaatlused ja eksperimendid. Loodusteadusliku meetodi etapid ja rakendamine. Organismide jaotamine loomadeks, taimedeks, seenteks, algloomadeks ja bakteriteks, nende välistunnuste võrdlus. Eri organismirühmade esindajate eluavaldused
Selgroogsete loomade tunnused
Õppesisu
Loomade jaotamine selgrootuteks ja selgroogseteks. Selgroogsete loomade välistunnuste seos elukeskkonnaga. Selgroogsete loomade peamised meeleorganid orienteerumiseks elukeskkonnas. Selgroogsete loomade juhtivate meelte sõltuvus loomade eluviisist. Imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade osa looduses ning inimtegevuses. Loomade püügi, jahi ning kaitsega seotud reeglid. Selgroogsete loomade roll ökosüsteemides.
Õpiväljundid
Õpilane: 1) seostab imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade välistunnuseid nende elukeskkonnaga; 2) analüüsib selgroogsete loomade erinevate meelte olulisust sõltuvalt nende elupaigast ja -viisist; 3) analüüsib erinevate selgroogsete loomade osa looduses ja inimtegevuses; 4) leiab ning analüüsib infot loomade kaitse, püügi ja jahi kohta; 5) väärtustab selgroogsete loomade kaitsmist. Õppesisu: Loomade jaotamine selgrootuteks ja selgroogseteks. Selgroogsete loomade välistunnuste seos elukeskkonnaga. Selgroogsete loomade peamised meeleorganid orienteerumiseks elukeskkonnas. Selgroogsete loomade juhtivate meelte sõltuvus loomade eluviisist. Imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade osa looduses ning inimtegevuses. Loomade püügi, jahi ning kaitsega seotud reeglid. Selgroogsete loomade roll ökosüsteemides. Mõisted: selgroogne loom, selgrootu loom, meeleelund, elukeskkond, elupaik. Praktilised tööd ja IKT rakendamine Selgroogsete loomade elutegevuse analüüsimine ja nende mitmekesisuse kaardistamine kooli lähiümbruses.
Õppetöö korraldus.
· I veerand 7t auditoorset tööd s.h 1 õppekäik 5 õppetunni ülatuses Koduse töö maht 4t koos koduse ettevalmistusega jaotatuna kuu lõikes 0,5 tundi nädalas.
· Õpilaste numbrilises hindamises kasutatakse üldjuhul 5 pallist süsteemi, kus: Hinde «5» («väga hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on täiel määral õppekava nõuetele vastav 90-100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust Hinde «4» («hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi – 75-89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust Hinde «3» («rahuldav») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu – 50-74% maksimaalselt võimalikust punktide arvust Hinde «2» («puudulik») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu – 20-49% maksimaalselt võimalikust punktide arvust Hinde «1» («nõrk») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus ei vasta õppekava nõuetele – 0-19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust Hinnete “2”, “3”, “4” ja “5” puhul võib kasutada ka lisa märget “+” kui töö on sooritatud vastava hinde skaala keskmisest parema tulemusega; või lisa märget “-“ kui töö on sooritatud vastava hinde skaala keskmisest nõrgema tulemuseg
· Tunnis hindeline ja suuline hinnang- nähtav studiumis. Õpiabi ja täiendavad küsimused saab esitada studiumi kaudu.
7.kl bioloogias hinnatakse poolaasta kaupa. Kahest poolasta hindest kujuneb aastahinne. Aastahinne kujuneb viiepallisüsteemis.
Õppevahendid:
Õpik: Bioloogia õpik 7. klassile. Autorite kollektiiv. Avita 2011.
Töövihik: Bioloogia töövihik 7. klassile. Külli Relve, Edith Maasik, Helle Järvalt, Merike Kilk, Ana Valdman, Evi Piirsalu. Avita 2011.
OPIQ
Keskkonnaharidus videopank
www.ebu.ee
Teema: Bioloogia uurimisvaldkond
|
Tund |
Teema |
Õppesisu |
Õppevahendid ja hindamine |
|
1 |
Mis on teadus? |
Sissejuhatus ainesse. Teaduse mõiste. Loodusteaduse harud. Näiteid teaduse ajaloost. Loodusteadustega seotud elukutsed. |
Õ pt 1. Küsimusi ja ülesandeid lk 11. , Tv lk 4
|
|
2 |
|
Teadus ja tehnoloogia. Tehnoloogia mõiste ja näited. Ebateadused. |
Õ pt 1 Tv lk 5 Suuline vastamine läbi näidete teadussaavutustest bioloogias |
|
3-7 |
|
Õuesõppepäev. Õppekäik teadus- või looduskeskusesse või loodusretk. Bioloogia tegevusvaldkond 24. 09. 2021 Muraste looduskool „Avastusretk looduse igapäevaellu“. |
|
|
8 |
Uurimismeetodid |
Katse ja vaatlus kui loodusteaduslikud meetodid. Näiteid teadlaste töömailt teadusajaloos ja tänapäeval. |
Õ pt 2. Tv lk 6 |
|
9 |
|
Loodusteadusliku meetodi etapid. |
Õ. Pt2. Tv lk 7. Vt. ka Õ lk131 |
|
10-11 |
|
Praktiline töö. Loodusteadusliku meetodi rakendamine. Uurimisküsimuse ja hüpoteesi sõnastamise harjutused. Katse planeerimine, läbiviimine, andmete analüüs ja järelduste tegemine. |
Lihtne juhitud uurimus toas või õues. Näiteks Tv lk 56. Teoreetilisi võimalusi Õ lk 15 ja 25, Tv lk 61. Kirjalik töö Loodusteadusliku meetodi etappide kirjeldamine koduse katse tulemusena. |
- Teacher: Ingrid Perv
- Teacher: Eha Vahtras
- Teacher: Ingrid Perv
- Teacher: Eha Vahtras
- Teacher: Kaisa Kuhi
- Teacher: Kaisa Kuhi
- Teacher: Kaisa Kuhi
- Teacher: Kaisa Kuhi
8. klassi füüsika iseseisva õppeperioodi ülesanded.
- Teacher: Kaisa Kuhi
Kursus sisaldab õppematerjale ja teste 7. klassi geograafia kursusest.
- Teacher: Margit Tohver
Maailma loodusgeograafia 8. klassi iseseisvale õppijale. Sisaldab järgmisi teemasid: kliima, veestik, kliima- ja loodusvööndid.
- Teacher: Margit Tohver
Eesti ja Euroopa loodus- ja ühiskonnageograafia kursus iseseisvale õppijale. Sisaldab interneti teel tehtavaid teste.
- Teacher: Margit Tohver
- Teacher: Kristjan Kruus
- Teacher: Kristjan Kruus
Kursus "2022 Rahvastik ja majandus" on mõeldud auditoorse ja distantsõppe
kombineerimiseks. Kursuse all on esitatud õppematerjalid ja
arvestuslikud testid, aga ka lisaülesanded. Vajadusel saab sel moel
osaleda õppetöös ka koduõppel olev õpilane.
- Teacher: Margit Tohver
- Teacher: Mattias Mustonen
Kursus "2022 Loodusressursid" on mõeldud auditoorse ja distantsõppe kombineerimiseks. Kursuse all on esitatud õppematerjalid ja arvestuslikud testid, aga ka lisaülesanded. Vajadusel saab sel moel osaleda õppetöös ka koduõppel olev õpilane.
- Teacher: Margit Tohver
2022 Maa kui süsteem kursus on koostatud iseseisva ja auditoorse õppe kombineerimiseks.
Kursus on üles ehitatud nädalate kaupa. Kõiki õppeülesandeid on võimalik
läbida ka iseseisvalt.
- Teacher: Margit Tohver
- Teacher: Marika Tammaru
- Teacher: Eha Vahtras
- Teacher: Pilve Uussaar
Rahanduse ja makromajanduse kursus gümnaasiumile.
- Teacher: Peeter Luikmel
Kursus käsitleb loodusressursse Maal, nende kasutamist ja kaitset inimese poolt. Eelkõige on see e-kursus mõeldud iseõppijaile, kes mingil põhjusel ei ole kursust koos klassiga auditoorselt läbinud.
- Teacher: Margit Tohver
"Maa kui süsteem", üks geograafia kursustest on veebikursusena mõeldud eelkõige neile, kes läbivad kursuse mistahes põhjustel iseseisvalt.
- Teacher: Margit Tohver
Kursus "Rahvastik ja majandus", üks gümnaasiumi geograafia kursustest on koostatud eelkõige iseseisvalt kursust omandavatele õpilastele.
- Teacher: Margit Tohver
Geoinformaatika on gümnaasiumi valikkursus gümnaasiumi reaalharule. Kursuse eesmärgiks on tutvustada geoinformaatika mõisteid, ruumiandmete allikaid ja kasutamisvõimalusi ning eelkõige anda oskusi vormistada neid andmeid kaardina.
- Teacher: Margit Tohver
Annab ülevaate erinevatest bioloogia rakenduste kasutamisest teistes elu valdkondades, uurime erinevaid laboreid ja ettevõtteid
- Teacher: Tiia Kalju
Kursuses vaatame organismide biokeemiat, tähtsamaid keemilisi reaktsioone, mida kasutatakse ka erinevates tehnoloogiates ja tööstuses.
- Teacher: Tiia Kalju